SA Eesti Meremuuseumi finantsjuhi igapäev on pidev tasakaalu otsimine – ühest küljest tuleb toetada loovaid ideid ja projekte, teisalt tulla toime range bürokraatia ja pidevate audititega.
Eesti Meremuuseumi finantsjuht Külli Rande

Seotud lood

Intervjuu
  • 02.10.25, 12:16
Elroni finantsjuht: edu võti on valmisolek kiirelt reageerida poliitilistele muutustele
Kui Kaja Suu 2020. aasta märtsis Elroni finantsjuhina tööle asus, jäi tal rahulikku sisseelamisaega vaid neli päeva – siis kuulutati välja eriolukord. Ka iga järgmine kriis ja poliitiline otsus on tähendanud vajadust kiiresti ümber mängida nii eelarveid kui ka plaane.
Intervjuu
  • 16.09.25, 10:33
Primendi CFO: IT-ettevõtte finantsjuht peab olema kui multitööriist
IT-sektori kiire areng ja kasvufaasis ettevõtte vajadused seavad Baltikumi keskmise suurusega ettevõtetele IT teenuseid pakkuva Primendi finantsjuhile Maarika Kuhile kõrged ootused. „Ärikriitiliste teenuste pakkujana peab ettevõte olema finantsiliselt usaldusväärne ja toimiv,“ sõnas Kuhi.
Intervjuu
  • 09.09.25, 11:39
Confido finantsjuht: töö- ja eraelu tasakaalu peab juhtima sama teadlikult nagu ettevõtte rahavoogu
Confido meditsiinigrupi finantsjuhi ja juhatuse liikme Helin Tiido sõnul on finantsjuhtimise roll Confidos suurem kui pelgalt tugiüksus. Finantsjuht on kaasatud otsuste kujundamisse juba varases faasis, olgu tegemist investeeringute, teenuseuuenduste või turuosa kasvatamisega.
Intervjuu
  • 02.09.25, 11:29
Elisa finantsjuht: see, kuidas otsust kommunikeerida, on vähemalt sama tähtis kui otsus ise
Telekommunikatsiooni- ja IT-teenuste ettevõtte Elisa Eesti finantsjuht Triinu Tarkin kirjeldab oma tööd kui pidevat tasakaalu otsimist stabiilsuse ja muutuste vahel.Ühest küljest on ettevõtte teenused igapäevaelu lahutamatu osana üsna stabiilsed. Teisalt aga sõltub pikaajalistest otsustest, millesse ja kui palju investeerida, ettevõtte püsimine konkurentsis
  • ST
Sisuturundus
  • 27.08.26, 10:29
Kas omanäoline arhitektuur loob käegakatsutavat väärtust? Vilniuse uue ärisümboli Artery vastus peitub üürilepingutes
Vilniuses, Riias ja Tallinnas on viimase kahe aastakümne jooksul kerkinud uued äripiirkonnad ja kümned moodsad büroohooned. Ent kuna nende tehnilised omadused muutuvad üha sarnasemaks, kerkib esile teine küsimus: kas omanäoline arhitektuur võib luua käegakatsutavat majanduslikku väärtust?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele