Lihtne põhimõte AI kasutamiseks nii, et tema hallutsineerimine probleeme ei tekita
Tehisintellekt on viimaste aastate jooksul saanud inimeste tööelus uueks tiimikaaslaseks. Aidates meil kõiksugu tekste kirjutada, ideid põrgatada ja struktureerida, andmeid analüüsida ja tülikalt pikkadest raportitest kokkuvõtteid teha. Aga nagu iga hea asjaga, kaasnevad ka tehisintellekti kasutamisega omad riskid. Üks selline nähtus on AI hallutsinatsioon.
Seotud lood
2025. aasta PwC Balti tippjuhtide uuring tõi välja, et AI-ga seotud elevus on oluliselt vaibunud. Kui mullu uskus veel kolmandik Eesti juhte, et AI tõstab töötajate tõhusust, siis tänavu vaid 2%. Skepsis on kasvanud, investeeringud IT-sse kahanenud. Näiliselt on pettumus kohal. Aga kas probleem on tehnoloogias või ootustes?
Finantsjuhtimises saab edukalt ära kasutada tehisaru, leiavad kolm juhti ja eksperti Äripäeva raadio saates “Digitark äri”.
Levinud on mõtteviis, et kui AI-st ettevõttes mitte rääkida, siis seda ka ei kasutata. Eksite – ja see on suur risk, hoiatab finantstaustaga AI-koolitaja Gerlyn Tiigemäe.
Kuni 29. juulini said Balti investorid märkida Leedu ühe suurima kinnisvaraarendaja KAITA Group ettevõtte KAITA LV LIVING SIA emiteeritud võlakirju. Kaheaastased võlakirjad pakuvad 10% aastast intressi ja minimaalne investeerimissumma on 1000 eurot.
Enimloetud
1
Võlakirju saab märkida 14. augustini
2
Viimased uudised
Hetkel kuum
Suurus loeb. Kolm lihtsat ettepanekut Eesti kapitalituru rahvusvahelisele kapitalile piisavasse mõõtu viimiseks
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele