Balti börsil uputab võlakirjadest. Kuidas tark investor emitentide vahel valib?
Mõne aastaga kahekordistunud võlakirjade hulk võtab Balti börsi investoril silme eest kirjuks. Oktoobrikuu seisuga oli Balti börsi põhinimekirjas kaubeldavad 78 erinevat võlakirja, First North nimekirjas lisaks veel 58.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
Võrdluseks: 2020. aasta oktoobris leidus põhinimekirjas vaid 56 ja First Northis 11 emissiooni. Viie aastaga on võlakirjade arv seega peaaegu kahekordistunud ning investorite huvi pole raugenud – Balti börsil juhtub tänapäeval harva, et mõne emissiooni mahtu täis ei märgita.
Ent tegemist ei ole riskivaba investeeringuga. Siin on põhitõed, mida investorid võlakirjade valimisel peaksid silmas pidama.
Intress näitab palju, aga vaata sellest kaugemale
Alustada tuleks alati võlakirja kupongist ehk intressist, mida investoritele välja makstakse. Võlakirja intress on peegelpilt riskist ehk mida kõrgemat tootlust lubatakse, seda suuremat ebakindlust investor tegelikult ostab.
Balti börsil juhtub tänapäeval harva, et mõne emissiooni mahtu täis ei märgita
Ükski ettevõte ei paku kahekohalist aastaintressi lihtsalt lahkusest, vaid seetõttu, et odavam raha ei pruugi talle parasjagu kättesaadav olla. Põhjuseid võib olla mitu: sektori üldine riskitase, ettevõtte enda maine ja finantsajalugu, kiire vajadus lisakapitali kaasata olemasolevate kohustuste katmiseks, võlakirja tagatise olemasolu ja selle kvaliteet, projekti varajane faas või lihtsalt see, et pank ei taha samadel tingimustel laenu anda.
Madalam intress seevastu viitab tavaliselt stabiilsemale olukorrale, näiteks suurele ja tuntud ettevõttele, kelle rahavoog on etteaimatav ja kellel pole raskusi võlakirja tagasimaksmiseks vajaliku rahaga. Kui mõni nimekas emitent suudab võrdlemisi madala intressimääraga raha kaasata, on see märk usaldusväärsusest.
Kuidas aga hinnata, kas konkreetne intress on õiglane?
Seotud lood
Milliseid võlakirju pakkuda Eesti jaeinvestoritele? Kogenud investorid räägivad, mida nemad ostaksid
Viimastel kuudel on Baltikumi investeerimismaastikku elavdanud mitmed jaeinvestoritele suunatud võlakirjapakkumised. Võlakirjad ei ole enam pelgalt institutsionaalsete investorite tööriist – need võivad pakkuda atraktiivset tootlust ja stabiilset rahavoogu ka erainvestorile.
Eesti Energia 400 miljoni euro suurune keeruliste tingimustega hübriidvõlakirjade emissioon toob meelde Tuhkatriinu muinasjutu, kus haldjas võlus kõrvitsa ajutiselt tõllaks. Finantsistid on isegi võimekamad kui too haldjas, sest nende tehtud „tõld“ kestab tihti kauem kui keskööni.
Oma ala professionaalide koostöös loodud eelarverakendus VeeRa on kasvanud Eesti avaliku sektori eelarveprotsesside digipöörde sümboliks ning võidab järjest enam kasutajaid ka teistes sektorites. Kui varem sõltus eelarve koostamine lõpututest Exceli tabelitest ja käsitsi andmesisestusest, siis nüüd pakub VeeRa pilvepõhist lahendust, mis on ühtaegu mugav kulujuhtidele ja ülevaatlik finantsjuhtidele.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Valmisolek maksta rohkem makse on järsult langenud
Hetkel kuum
- ST
Kvartaalse väljamaksega võlakirju saab märkida 11. novembrini
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele