Eesti ja Leedu majanduse võrdlus on viimastel aastatel muutunud järjest teravamaks teemaks. Avalikus arutelus kõlab üha sagedamini väide, et Leedu on Eestist mööda läinud. Eesti Panga Eesti Panga majanduspoliitika ja -prognoosi allosakonna juhataja Rasmus Kattai rääkis tänavusel Pärnu Finantskonverentsil, et selline järeldus on liiga lihtsustatud - palju sõltub sellest, millist mõõdikut vaadata.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:
- kuidas Rasmus Kattai seletab Leedu ja Eesti majanduse võrdluse keerukust;
- mis teeb ostujõuga korrigeeritud SKP Leedule kasulikuks;
- millistest eeldustest sõltuvad ostujõuga korrigeeritud näitajad.
Kattai tõi välja, et kui vaadata sisemajanduse kogutoodangut (SKP) jooksevhindades, on võrdlus Eestile pigem positiivne. Eesti majandus on alates 2019. aastast kasvanud ligikaudu 50% - kasvutempo on olnud kiirem kui Lätis ja sarnane Leeduga. Selle mõõdiku järgi ei ole põhjust rääkida Leedu ette minekust.
Pilt muutub, kui vaadata ostujõuga korrigeeritud SKP-d, mida sageli kasutatakse rahvusvahelistes võrdlustes, näitab Leedut Eestist kiiremini edasi liikumas ja lähenemas isegi Soome tasemele. Just selle näitaja põhjal tehaksegi järeldus, et Leedu on Eestist mööda läinud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Finantskonverentside ja juhtimisarutelude keskne idee on juba aastaid olnud sama: kui meil on õiged andmed, siis teeme ka õiged otsused. Tänases maailmas, kus ärianalüütika, pilveplatvormid ja tehisintellekt on laialdaselt kättesaadavad, tundub see loogika iseenesestmõistetav. Ometi ei kinnita praktika seda alati.
Sündmus toimub juba 19. mail
Juhtidena püüame teha otsuseid, mis on sel hetkel äriliselt põhjendatud. Ometi võivad mõned otsused hiljem tekitada erimeelsusi, tuua kaasa vaidlusi ja tõstatada küsimuse juhi isiklikust vastutusest.