Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksud Eestis – seljanka ja leivasupp ühes potis
Rahandusministeeriumi asekantsler Dmitri Jegorov, Miltton Nordicsi partner Rannar Vassiljev ja Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees, endine rahandusminister Jürgen Ligi arutlesid Pärnu Finantskonverentsil Eesti maksupoliitika ja hiljutiste ning võimalike tulevaste maksumuudatuste üle.
Rahandusministeerimi asekantsler Dmitri Jegorov tõdes, et üldiselt ei lähe Eestil kõige hullemini, sest maksukoormuse poolest oleme maailmas 14. kohal. Eesti maksukoormus on hetkel 39–40% SKTst. Mõistlik maksukoormus oleks 32–33% SKTst ja seejuures ühtlaselt jaotuv. Kaudsetes maksudes oleme eespool, otsestes maksudes tagapool ja sotsiaalmaksudes pigem keskel. Euroopaga tervikuna võrreldes meie tööjõumaksud kõrged ei ole.
Maksupoliitika ja poliitika pole üks ja sama
Hiljutistest maksumuudatustest rääkides möönis Jegorov, et need võeti vastu keerulistel aegadel. „On hea meel, et mitmed algatused ei jõudnud kuhugi. Mis puudutab praegust astmelist maksuvabastust, siis mina oleks proovinud tehniliselt teistsugust lahendust. Samas ei olnud see Eesti leiutis, ka leedukad on kasutanud regresseeruvat süsteemi,“ selgitas asekantsler.
Jegorov toonitas, et maksupoliitika ja poliitika pole üks ja sama: „Anname poliitikutele nõu ja vaidleme nendega, aga otsuseid peavad tegema poliitikud ise. Teoreetiliselt on olnud ka vastuvoolu ujumist, aga meil on olnud alati koalitsioonivalitsus. Kui üks tahab seljankat ja teine leivasuppi ning kõik see pannakse ühte potti, on tulemus see, et kõigile ei maitse.“
Asekantsler soovitas poliitikutel anda ametnikele rohkem aega analüüsiks ja pani südamele, et nad ei usuks sellesse, et maksupoliitikaga saab kõiki hädasid ravida. Ka soovis ta näha lihtsamat ja ümber kirjutatud tulumaksuseadust. Maksukoormuse kasvu osas tõdes Jegorov aga pessimistlikult, et ruumi siin veel on.
Miltton Nordicsi partner ja ärinõustaja Rannar Vassiljev mõtiskles selle üle, miks teoreetiliselt paljutõotavaid maksumuudatusi on praktikas raske ellu viia. Vassiljev tutvustas OECD andmeid maksude negatiivse mõju kohta majanduskasvule (negatiivseimast alates):
Ettevõtte tulumaks
Üksikisiku tulumaks
Tarbimismaksud
Varamaksud
Kasvule orienteeritud maksureformid sisaldavad maksubaasi laiendamist ning üksikisiku tulumaksu kõrgeimate astmete maksumäärade vähendamist (astmelise tulumaksu puhul). Teatud piires maksusoodustused teadus- ja arendustegevuseks suurendavad erasektori panust innovatsiooni. Pea kõik viimase aja maksureformid sisaldavad maksumäärade vähendamist ning maksubaasi laiendamist, et suurendada efektiivsust, samal ajal säilitades maksulaekumisi.
Hetkel kuum
Vaja on korralikku rahandusministrit
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi soovitas poliitikutel makse mitte näppida. „Oleme käitunud üsna OECD soovituste järgi ja punnitasime tulumaksu ja sotsiaalmaksu vähendada. Kütuseaktsiisis oleme läinud üle piiri, aga ma ei hakka retsepte praegu välja hõikama. Alkoholi ja tubaka aktsiiside puhul peab pahesid ju piirama, aga 2016. aasta lõpus läks asi käest ära ja mindi lahendama probleeme, mida ei olnud.“
Ligi sõnutsi on OECD soovitustega vahe meil varamaksude osas. „Lohutuseks võib aga öelda, et ega inimestel varasid ka ei ole. Üks mu lemmikuid on aga tulumaksukäkk, mis lahendas selgelt poliitikute probleemi. Majanduspoliitiliselt on see mõttetu, sest madalapalgalisi pole mõtet riigieelarvest nii jõuliselt stimuleerida. On hea, et vaestele anti raha, aga probleem on selles, et absoluutvaevus suurenes, sest alumine ots ei saanud tegelikult midagi juurde. Ühtegi probleemi ei lahendatud, aga maksusüsteem solgiti ära.“
Reformierakonna võimalikust maksupoliitikast rääkides selgitas Ligi, et plaanis oleks kindlasti ühtlase maksusüsteemi taastamine ja aktsiiside ennistamine 2016. aasta tasemele. „Järgmise aasta muudatused nõuavad ka korralikku valitsust ja mis seal salata, ka korralikku rahandusministrit,“ tõdes Jürgen Ligi naljatamisi.
Autor: Tuuli Seinberg, raamatupidaja.ee
Seotud lood
Pärnu finantskonverentsi esimene esineja, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik kostitas kogunenud finantsjuhte külma dušiga.
Kristjan Lepik leidis Pärnu finantskonverentsil esinedes, et Tallinn peab ideede ja inimeste meelitamiseks õppima enda tugevusi müüma, muidu on oht jääda kiratsema.
Eestis hakkab uuest aastast kehtima rida maksumuudatusi, mis puudutavad peaaegu et kõiki elanikke.
Sel nädalal 19 miljoni euro väärtuses võlakirjade pakkumist alustanud Lords LB Asset Managementi investeerimisettevõtte Tewox äritegevuse aluseks on Leedus ja Poolas tegutsevad kaubandusobjektid. Ettevõtte juht Paulius Nevinskas selgitab, miks peetakse kaubandusparke Euroopa turgudel, eelkõige Poolas, praegu üheks vastupidavaimaks ärikinnisvarasegmendiks ning millele peaksid investorid tähelepanu pöörama.
Enimloetud
2
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
4
Fondiosakutesse saab investeerida kuni 30. septembrini
5
3 peamist õppetundi
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele