Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa maksejõuetuse vähenemine on petlik
Valitsuste edu ettevõtete päästmisel on väike majanduspoliitiline ime. Tavaliselt suureneb maksejõuetus majanduslanguse korral, kuid 2020. aastal vähenes maksejõuetus kõigis suuremates eurotsooni riikides, eriti Prantsusmaal 38%, Itaalias 32% ning Saksamaal ja Hispaanias 15%. Võib arvata, et valitsuste toetused hoiavad paljusid hapraid firmasid elus - kas me näeme seetõttu „rahu enne tormi“, kus nurga taga on maksejõuetuse laine?
Krediidikindlustusfirma Coface viis läbi simulatsiooni ettevõtete võimalikest finantsseisunditest, arvutades sektoripõhise maksevõime määra (brutokasum / netovõlg) ning võttes arvesse nii negatiivset tulušokki kui ka valitsuse abi positiivset mõju. Simulatsioon näitab, et vaatamata valitsuse toetuse stabiliseerivale mõjule halvenes ettevõtete finantsseisund 2020. aastal märgatavalt. Tavaliselt tooks see kaasa maksejõuetuse kasvu.
Seotud lood
Valitsus andis heakskiidu pankrotiseaduse muutmise eelnõule, mille jõustumise korral luuakse konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistus, korraldatakse ümber pankrotihalduri tasu süsteem ning nõuete kaitsmise ja tunnustamise süsteem, koondatakse maksejõuetusasjad spetsialiseerunud kohtutesse ja tehakse muidki muudatusi maksejõuetuse menetlemise korraldusse.
Riigikogu menetlusse on jõudnud eelnõu, mille jõustamine teeks pankrotiseadusse rohkem kui 150 muudatust. Praeguste plaanide kohaselt peaks eelnõu jõustuma põhiliselt tuleva aasta 1. jaanuarist, mõned punktid aga juba Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Koroonakriisi „õied“ ehk võimalik pankrotilaine on seega lootust vastu võtta juba põhjalikult parandatud maksejõuetusõiguse tingimustes.
Saneerimine aitab ettevõtjal raskuste tekkimisel võita aega, et oma senist ärimudelit korrastada ning paremaks teha. Selle aja annavad ettevõttele võlausaldajad, kes usuvad, et pärast ümberkorralduste tegemist on neil võimalik võlgnikult rohkem tagasi saada, kui näiteks võlgniku pankroti korral.
Rahvusvahelise krediidikindlustusettevõtte Coface ökonomist Grzegorz Sielewicz annab lühiülevaate Baltikumi riskidest ja peaökonomist Julien Marcilly tutvustab maailmamajanduse peamisi ohte 2020. aastal.
Võlakirju saab märkida kuni 21. aprillini.
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI) alustab 2 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 8,5%. 165 mln euro väärtuses varasid haldav äriühing suurendas aprillis oma töös olevate päikese- ja tuuleparkide mahtu 303 MW-ni ning viib järjekindlalt ellu strateegiat, mis näeb ette kõigi arendusjärgus ja toimivate projektide müüki 2027. aasta lõpuks.
Enimloetud
1
2
Võlakirju saab märkida kuni 21. aprillini.
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele