Kas ettevõttest sularaha välja võttes rikub juhatuse liige maksude tasumise tagamise kohustust?

Kohtuasi 3-18-1758: Maksu- ja Tolliamet (MTA) määras A OÜ-le tasumiseks maksusumma 104 013 eurot. A OÜ esitas kaebuse maksuotsuse tühistamiseks, kuid Tallinna Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohtu otsus jõustus 28. juunil 2019.

Riigikohtu üldkogu otsustas mööblitootja Tarmeko endise juhi kriminaalasjas, et tahtliku rikkumise toime pannud äriühingu juhatuse liikme vastu võib teatud tingimustel esitada kahjunõude kümne aasta jooksul. Varasemas kohtupraktikas on see tähtaeg olnud eranditult viis aastat.

Euroopa Liidu liikmesriikidel on oma maksupoliitika kujundamisel võrdlemisi vabad käed.

Kui on põhjust arvata, et ettevõtja on rikkunud konkurentsireegleid, siis sõltuvalt rikkumise olulisusest, võivad ametiasutused seda menetlema hakata nii siseriiklikult kui EL tasandil. Mitme menetluse ja seega ka mitme potentsiaalse sanktsiooni määramise puhul tekib küsimus, kas ja kuidas on see kooskõlas topelt karistamise vältimise ehk ne bis in idem põhimõttega. Euroopa Liidu Kohus käsitles seda küsimust oma hiljutises Slovak Telekom lahendis.

Kuni 29. juulini said Balti investorid märkida Leedu ühe suurima kinnisvaraarendaja KAITA Group ettevõtte KAITA LV LIVING SIA emiteeritud võlakirju. Kaheaastased võlakirjad pakuvad 10% aastast intressi ja minimaalne investeerimissumma on 1000 eurot.