Omavalitsused soovivad suuremat finantsilist iseseisvust
Valitsuskomisjon ning Eesti Linnade ja Valdade Liit alustasid teisipäeval kohalike omavalitsuste 2023. aasta riigieelarve ning järgmise perioodi eelarvestrateegia läbirääkimisi. Peamiste aruteluteemadena on fookuses tulubaasi ja riigilt omavalitsustele laekuva raha suurus ning suurem finantsautonoomia, et omavalitsustel oleks võimalik senisest rohkem ise otsustada oma vahendite kasutamise üle.
„Oleme liikunud ühest kriisist teise ning meie linnadel ja valdadel on pikka aega lasunud tavapärasest suurem koormus,“ nentis valitsusdelegatsiooni juht, riigihalduse minister Jaak Aab rahandusministeeriumi pressiteates. Hoolimata kriisidest saab tema hinnangul lugeda omavalitsuste rahalist seisukorda hetkel heaks, kuna tulumaksu kasv, kriisitoetuse kasutamine jm tegurid on hoidnud finantsvõimekust stabiilsena.
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Valmisolek maksta rohkem makse on järsult langenud
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele