Majanduses on pikalt valitsenud vastuolu, kus SKP langeb, ent tööhõive on kõrge ja palgad aina tõusevad. Kahjuks ei saa see lõputut kestma jääda ja ilmselt on sügisel oodata korrektuuri.

- SEBi majandusanalüütik Mihkel Nestor tööturu tuleviku osas optimistlikke noote ei jaga.
- Foto: Raul Mee
Lõppeval nädalal avaldas statistikaamet viimase tööjõu-uuringu tulemused 2023. aasta teise kvartali kohta. Suurimat tähelepanu pälvis uuringu tulemustest kahtlemata asjaolu, et töötus on tõusnud ootamatult kõrgele. Kui varasematel kvartalitel oli statistikaamet töötuse määraks mõõtnud veidi üle 5%, siis viimastel andmetele oli töötus kasvanud 6,7 protsendini. Põhjuseid, miks töötus peaks tõusma, leiab majandusest küllaga, ent sel korral põhjustas töötuse taolise kasvu hoopis uute inimeste lisandumine tööjõu hulka. Nimelt on alates 2023. aastast tööjõu-uuringu valimisse kaasatud ka Ukraina sõjapõgenikud. Selliselt loeti teises kvartalis kokku lausa 745 000 inimest, kes tööd tegid või seda leida püüdsid. Veel aasta tagasi kuulus tööjõu hulka 30 000 inimest vähem.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.