38 protsenti Eesti inimestest peab riiklikku võlakirja stabiilseks võimaluseks raha väärtuse säilitamiseks, 29 protsenti riskantseks investeeringuks ja 33 protsenti ei oska seda hinnata. Uuringu käigus küsiti inimeste arvamust, kas riik võiks vajadusel laenata raha välisturgudelt või Eesti enda inimestelt ja ettevõtjatelt. 28 protsenti vastanutest arvab, et laenata võiks Eestist, 25 protsenti välisturgudelt ja 47 protsenti ei oma ses küsimuses seisukohta.
Seotud lood
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Valmisolek maksta rohkem makse on järsult langenud
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele