Panga jätkusuutlikkuse juht: kestlikkusaruannete nõue tuleb EList, mitte pankadelt. Mida sellest võiks teada?
Juba järgmisel aastal tuleb paljudel ettevõtetel hakata koostama ja esitama kestlikkusaruandeid. Kuigi esimesel aastal on see kohustus vaid ligikaudu kümnel ning teisel aastal ligi kolmesajal suurettevõttel ja konsolideerimisgrupil, on nende ettevõtete mõju Eesti majandusele märkimisväärne, mis toob kaasa ka suure vastutuse ühiskonna ees.
Kestlikkusaruannete nõue tuleneb Euroopa Liidu regulatsioonidest, mitte pankadelt, nagu sageli ekslikult arvatakse. Vastavad kohustused laienevad ka pankadele endile. Tõsi, pangad nagu Swedbank vajavad finantseerijatena kestlikkusaruannete teavet ka oma raporteerimiskohustuse täitmiseks. Kuid veelgi olulisem on pankade roll toetada ja suunata ettevõtteid kestlikkuse teekonnal, pakkudes sobilikke finantseerimislahendusi, nõustades või küsides vastavaid andmeid. Ettevõtetele, kes juba koostavad korralikku kestlikkusaruannet, ei tohiks küsimustele vastamine kuigi keeruline olla.
Seotud lood
Oma ala professionaalide koostöös loodud eelarverakendus VeeRa on kasvanud Eesti avaliku sektori eelarveprotsesside digipöörde sümboliks ning võidab järjest enam kasutajaid ka teistes sektorites. Kui varem sõltus eelarve koostamine lõpututest Exceli tabelitest ja käsitsi andmesisestusest, siis nüüd pakub VeeRa pilvepõhist lahendust, mis on ühtaegu mugav kulujuhtidele ja ülevaatlik finantsjuhtidele.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Valmisolek maksta rohkem makse on järsult langenud
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele