Panga jätkusuutlikkuse juht: kestlikkusaruannete nõue tuleb EList, mitte pankadelt. Mida sellest võiks teada?
Juba järgmisel aastal tuleb paljudel ettevõtetel hakata koostama ja esitama kestlikkusaruandeid. Kuigi esimesel aastal on see kohustus vaid ligikaudu kümnel ning teisel aastal ligi kolmesajal suurettevõttel ja konsolideerimisgrupil, on nende ettevõtete mõju Eesti majandusele märkimisväärne, mis toob kaasa ka suure vastutuse ühiskonna ees.
Kestlikkusaruannete nõue tuleneb Euroopa Liidu regulatsioonidest, mitte pankadelt, nagu sageli ekslikult arvatakse. Vastavad kohustused laienevad ka pankadele endile. Tõsi, pangad nagu Swedbank vajavad finantseerijatena kestlikkusaruannete teavet ka oma raporteerimiskohustuse täitmiseks. Kuid veelgi olulisem on pankade roll toetada ja suunata ettevõtteid kestlikkuse teekonnal, pakkudes sobilikke finantseerimislahendusi, nõustades või küsides vastavaid andmeid. Ettevõtetele, kes juba koostavad korralikku kestlikkusaruannet, ei tohiks küsimustele vastamine kuigi keeruline olla.
Seotud lood
Pärast sisukaid konverentsipäevasid - täis põnevaid ettekandeid, töötubasid ja tarku mõttevahetusi - on 23.-24. aprillil toimuva Pärnu Finantskonverentsi külalistel võimalik oma aju ümber lülitada Endla Teatris. Teatris saad kogeda head huumorit, üllatavaid lugusid, kauneid muusikalisi hetki ning ammutada täiesti uut ja inspireerivat mõtteainest.
Enimloetud
1
2
Maksueelis ei tohi olla tehingu eesmärk
3
Saa teada, kui lähedal oled maailma ja Eesti parimale praktikale
5
Viimased uudised
Saa teada, kui lähedal oled maailma ja Eesti parimale praktikale
Saa teada, kui lähedal oled maailma ja Eesti parimale praktikale
Hetkel kuum
Saa teada, kui lähedal oled maailma ja Eesti parimale praktikale
Vastajate vahel loosime välja tasuta pääsme Pärnu Finantskonverentsile
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele