Pettuste vallas levivad raskesti tuvastatavad hübriidskeemid. Armupettus muutub raha “laenamiseks” ettevõtte kontolt jne…
Tänavune aasta on ettevõtetele suunatud finantspettuste osas märkimisväärne. Pettuste kahjusummad aina suurenevad ja selle peamiseks põhjuseks on vaatamata uuenenud ennetussüsteemidele, mis märkimisväärse osa juhtumitest ära hoiavad, filigraansed skeemid, mida on raske tuvastada.
Politsei- ja Piirivalveameti andmetel kaotasid Eesti inimesed poole aasta jooksul petturitele ligi 7,6 miljonit eurot, millest enam kui 4,5 miljonit moodustasid telefonipettused. Ainuüksi juunikuu jooksul jäid inimesed telefonipettuste tõttu ilma enam kui 2 miljonist eurost.
Hiljutises Citadele küsitluses märkis vaid neli protsenti Eesti inimestest, et neil puudub vajalik info finantspettuste vältimiseks või et see info pole neile lihtsasti kättesaadav. Sellele vaatamata on kriminaalidel õnnestunud näiteks pangapettustega selle aasta esimese poolega inimestelt välja rääkida peaaegu sama suur summa raha, kui terve eelmise aasta peale kokku (vastavalt 7,6 ja 8,8 miljonit eurot).
Finantspettused on muutunud kuumaks teemaks kogu finantssektoris – alates pankadest ja ühisrahastusplatvormidest kuni krüptovaluutabörsideni. Emotsionaalselt laetud ja keerukate pettuste levikuga satub üha enam kasutajaid "tasuta" pakkumiste või kiire kasumi lubaduste lõksu.
Kuni 29. juulini said Balti investorid märkida Leedu ühe suurima kinnisvaraarendaja KAITA Group ettevõtte KAITA LV LIVING SIA emiteeritud võlakirju. Kaheaastased võlakirjad pakuvad 10% aastast intressi ja minimaalne investeerimissumma on 1000 eurot.