Eesmärk – ohvri tabamine mugavustsoonis. Küberkelmid üritavad ära kasutada igat võimalikku pilu
Viimasel kuul-paaril on eriliigiliste telefoni- ja õngitsuspettuste seas üha enam nähtavale tõusnud petuskeemid, kus kurjategijad proovivad inimesi õnge püüda harjumuspäraste teenuste – telefon, teleteenus, internet – eest usutavana näivaid võltsarveid saates ning meelitada inimesi paari klikiga petulehtedel oma pangakonto ja PIN-koodide info avaldama.
Ehkki nii teenusepakkujad kui ka näiteks Riigi Infosüsteemi amet tegelevad selliste petulehtede blokeerimisega pidevalt ning võltslingid on võivad aktiivsed olla vaid väga lühikest aega, siis kurjategijad toodavad koheselt järgmisi asemele ning lähevad nendega uuele ringile.
„Selliste pettuste üheks ühisnimetajaks on ohvri tabamine tema mugavustsoonis ja võib-olla ka ajal, kui tähelepanu on veidi hajutatum. Näiteks oktoobri alguses raporteeriti paljudest pettustest kuu esimesel nädalavahetusel ehk 3.-5. kuupäeval – aeg, mis on justkui ka tavapärane arve saatmiseks,“ lausus Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik.
Ühisnimetajaks on ohvri tabamine tema mugavustsoonis ja võib-olla ka ajal, kui tähelepanu on veidi hajutatum.
„Niinimetatud „arve“ selgitusena on sagedasti ka viide, nagu oleks kodupank harjumuspärase püsimakse tagasi lükanud ning ka küsitav summa on reeglina selline – näiteks 29 või 35 eurot –, mis võib mobiiltelefoni või koduse interneti- ja telepaketi kliendina inimesele igati loogiline ja usutav tunduda,“ rääkis Kiik. „Kirjas omakorda on tõetruuna näivaleõngitsuslehele viiv link, kuhu oma andmeid sisestades saavad petturid ligipääsu ohvri pangakontole eesmärgiga see loetud minutite jooksul tühjendada.“
Kõrvuti lainetena tulevate rünnakute blokeerimisega otsivad operaatorid ka muid lahendusteid ning näiteks just äsja teatas Eesti üks juhtivatest telekomioperaatoritest, et ei lisa enam e-kirjadesse ja SMS-i teavitustesse makselinki.
„Netflixi pettus“
Seotud lood
Elisa muudab alates oktoobri lõpust arveldust puudutavaid teavitusi, et vähendada makselinkidega seotud pettuste riski ja kaitsta kliente. Uue lahenduse järgi ei sisalda Elisa e-kirja või SMS-iga saadetavad teavitused enam otsest makselinki – kliendid suunatakse esmalt Elisa iseteenindusse, kus saab arve turvaliselt tasuda.
Uus ja aina levinum pettuste liik suunab ohvri looma endale uue Smart-ID mobiilseadmesse, mis on kurjategijate käsutuses. 2025. aasta teises ja kolmandas kvartalis loodi inimese teadmata uus Smart-ID sadadele eestimaalastele ning selle abil tekitati kokku enam kui 2,5 miljoni euro väärtuses kahju.
Microsofti värske küberkaitse raporti kohaselt on enam kui 52% teadaoleva motiiviga küberrünnakutest seotud väljapressimise ja lunavaraga. Luuretegevusega seotud juhtumid moodustavad vaid 4%. Ründajad on valdavalt finantskasu taotlevad küberkurjategijad, mitte riiklikult toetatud tegutsejad.
Üldjuhul püsib politseis registreeritud pangapettuste hulk umbes 50 juhtumi ringis ühes kuus. Septembris löödi aga selles osas uus rekord, kui registreerimisele läks kokku 119 juhtumit, mille kogukahjuks natuke alla 2 miljoni euro.
Võlakirjade märkimine kestab 20. maist kuni 5. juunini
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios Energetikos Investicijos (AEI) alustab 5 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 9%. Viimasesse tegevusetappi jõudnud ettevõte, mis haldab 165 miljoni euro väärtuses vara Poolas, Leedus ja Lätis, seab eesmärgiks müüa kõik toimivad ning arendatavad projektid hiljemalt 2027. aasta lõpuks. Viimasel ajal on AEI päikese- ja tuuleparke omandanud Suurbritannia ja Soome strateegilised investorid.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele