Iraani konflikti algusest on energiahinnad maailmaturul järsult tõusnud ning Eesti inimesteni jõudis esmalt kütusehindade kasv. Kuidas hakkab järgnevate kuude jooksul hinnakasv mõjutama ka kõiki teisi elualasid, selgitab Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas.

- Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas
Veebruari lõpust on Brenti toornafta hind kerkinud 45% ning Euroopa maagaasi TTF-hind 39%. Kuigi tegemist on globaalsete arengutega, jõuab nende mõju üsna kiiresti ka Eesti inimeste igapäevakuludesse. „Kui kütusehindade kasvu oli näha praktiliselt kohe, siis mõjud teistele elualadele jõuavad mitu kuud hiljem. Peagi on oodata kommunaalkulude kasvu. Kuna aga tulemas on suvi, mis vähendab hoonete kütmise vajadust, siis alles sügisel on tunda tõelist pitsitust, sest selleks ajaks jõuavad Eestisse ka järgmised hinnakasvu mõjud," selgitas Izgorodinas.
Citadele analüüsi järgi liigub energiahindade tõus majandusse sektorite kaupa. Kõige kiiremini reageerivad transpordikulud, sest tanklate hinnad muutuvad tavaliselt mõne päevaga. Elektri-, kütte- ja gaasiarvetes hakkab mõju avalduma ligikaudu kolme kuu jooksul ehk eeldatavalt mai lõpuks. Laiem mõju alusinflatsioonile jõuab majandusse umbes viie kuu pärast ehk suve keskpaigaks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eesti ettevõtete kulud sõltuvad üha enam sündmustest tuhandete kilomeetrite kaugusel. Kriitiliseimaks näiteks on Hormuzi väin, mille kaudu liigub ligi viiendik maailma naftast. Väina sulgemisest tingitud kütuse hinnatõusu mõju on jõudnud ka Eesti majandusse.
Eesti majandus taastub 2026. aastal ebakindlast väliskeskkonnast hoolimata. Kasvu toetavad eelkõige eratarbimise taastumine ja investeeringud, ent pikemas vaates jäävad arengut pidurdama tööstussektori nõrkus ja vajadus uute kasvumudelite järele.
Eesti Panga president: on üha tõenäolisem, et edaspidi tuleb intressimäärasid tõsta
Kuigi euribor on juba üle kuu aja liikunud 2,4%-2,5% ümbruses ja prognoositakse inflatsiooni kiirenemist, ei tõstnud Euroopa Keskpanga nõukogu oma viimasel koosolekul rahapoliitilisi intresse. Ent keskpanga enda mustemate stsenaariumite järgi võib euroala inflatsioon sellel aastal küündida nelja protsendini, mis on kaks korda kõrgem kui eesmärgiks seatud inflatsioonimäär.
Võlakirjade märkimine kestab 20. maist kuni 5. juunini
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios Energetikos Investicijos (AEI) alustab 5 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 9%. Viimasesse tegevusetappi jõudnud ettevõte, mis haldab 165 miljoni euro väärtuses vara Poolas, Leedus ja Lätis, seab eesmärgiks müüa kõik toimivad ning arendatavad projektid hiljemalt 2027. aasta lõpuks. Viimasel ajal on AEI päikese- ja tuuleparke omandanud Suurbritannia ja Soome strateegilised investorid.