Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas leida toote või teenuse tasuvuspunkti?
Tasuvuspunkt, break-even point, kasumilävi, nullkasumi piir – heal lapsel mitu nime, nagu öeldakse. Mida see endast kujutab, miks ja kuidas seda leida?
Oma praktikas näen väga sageli, et kuigi ettevõtjad pööravad üsna palju tähelepanu raamatupidamise korrashoidmisele, kulude-tulude tasakaalule, isegi sisukale finantsanalüüsile, siis on mitu olulist aspekti ettevõtte kasumlikkuse analüüsis, millele kas ei osata või ei soovita tihtilugu keskenduda.
Ettevõtjale ega finantseksperdile ei ole suure tõenäosusega teadmata omahinna olemus ja selle definitsioon. Omahinda võib defineerida kui toote või teenuse ettevalmistamise, tootmise ja müümisega seotud kulusid ühe toote või teenuseühiku peale arvestatuna rahas.
Kord tuli ühel koolitusel jutuks juba tegutseva ettevõtjaga tema firma käekäik ning kas ja kuidas on ta suutnud esimese paari aastaga oma firmat kasumlikuna tegevuses hoida. Pärast mõningast vestlust tunnistas ta, et umbes aasta pärast tegevuse alustamist märkas ta, et hoolimata üha kasvavast müügist ja klientide nõudlusest, oli firma ühtäkki kahjumis. Mis siis selgus – vahepeal olid tooraine hinnad märkamatult tõusnud ja ettevõtja ei olnud seda osanud arvesse võtta ning sealt see miinus tuligi.
Oma ala professionaalide koostöös loodud eelarverakendus VeeRa on kasvanud Eesti avaliku sektori eelarveprotsesside digipöörde sümboliks ning võidab järjest enam kasutajaid ka teistes sektorites. Kui varem sõltus eelarve koostamine lõpututest Exceli tabelitest ja käsitsi andmesisestusest, siis nüüd pakub VeeRa pilvepõhist lahendust, mis on ühtaegu mugav kulujuhtidele ja ülevaatlik finantsjuhtidele.