• 01.09.25, 13:39

Soosaar: palgakasvu aeglustumine on kooskõlas majandusega, ka töötuse vähenemine tuleb aeglane

Selle aasta teises kvartalis aeglustus palgakasv statistikaameti parandatud andmete järgi 5,9%ni. Keskmise palga kasvu aeglustas kõige rohkem avalik sektor – tervishoiu ja hariduse tegevusalal suurenes palk varasemast aeglasemalt.
Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar
  • Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar
Tervishoius mõjutas palgakasvu uue kollektiivleppe jõustumine, mis nägi ette, et tunnipalk suureneb vähem kui eelnevatel aastatel. Hariduses aga oli õpetajate palgatõus seekord tagasihoidlik. Võrreldes 2021. aasta teise kvartaliga on keskmine palk kasvanud avalikus ja erasektoris umbes ühepalju: riigi haldusalas 44%, kohaliku omavalitsuse haldusalas 42%, Eesti omanikega ettevõtetes 45% ja välisomanikega ettevõtetes 44%. Avalikus halduses oli palgakasv samal perioodil 40% ja jäi seega alla valitsemissektori keskmisele.

Seotud lood

Uudised
  • 27.08.25, 23:40
Statistikaameti juht: vigase palgainfo põhjustas automatiseeritud andmevahetus
Statistikaamet avaldas täna ekslikud keskmise palga numbrid, põhjuseks automatiseeritud andmevahetuse ebatäpsused maksu- ja tolliametiga, tunnistas peadirektor Urmet Lee.
Arvamused
  • 27.08.25, 09:23
Eamets: palgaralli jätk tõotab ka hinnatõususpriraali kordust (kui statistikas viga pole)
Statistikaamet palub vabandust ja asus andmeid kontrollima
Kui uskuda täna avaldatud II kvartali keskmise palga numbreid, siis läheb meil väga hästi. Isegi ülihästi. Eesti keskmine palk oli II kvartalis 2284 eurot, Tallinnas koguni 2646 eurot.
  • ST
Sisuturundus
  • 06.10.25, 12:29
Krediidikindlustus– Eesti ettevõtja salarelv eksporditurgudele minekuks
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele