Juurdehindlusest räägitakse sageli kaubandussektori puhul, kuna seal on seda kõige lihtsam jälgida, kuid analüüs näitab, et suur osa hinnatõusust on siiski pärit teistest sektoritest, tõdes Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
  • Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
  • Foto: Eesti Pank
Erinevad rahvusvahelised organisatsioonid on avaldanud viimasel ajal arvutusi hinnatõusu allikate kohta ja jõudnud järeldusele, et märkimisväärne osa euroala hiljutisest inflatsioonist on tulnud kasumite kasvust. 2023. aasta esimeses kvartalis olid Eesti tarbijahinnad* 31% kõrgemad kui 2019. aasta esimeses kvartalis. Kasumid tõstsid hinnataset ligikaudu 12% võrra ehk ligi 40% ulatuses kogu hinnatõusust.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.05.26, 10:12
Rootsis töötav Eesti insener: ainult ühe eriala teadmistest enam ei piisa
Alvian Hints on TalTech majandusteaduskonna ettevõtliku juhtimise MBA õppekava esimese aasta tudeng, kes on sündinud, elanud ja õppinud Tartus, kuid pärast magistrikraadi lõpetamist juba 10 aastat tegutsenud hoopis Rootsis ehitusinsenerina. Igapäevaselt töötab ta rahvusvahelises ettevõttes COWI. “Vabal ajal teen sporti ning kodus ootab mind alati 8-aastane tütar, kes aitab pärast tööpäeva fookuse kiiresti pereelule tagasi tuua,” sõnab ta.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele