Käes on eelarvestamise hooaeg. Kas eelarvet tuleb muuta, kui tegelikkus muutub?
Sügis on paljudes ettevõtetes eelarvestamise aeg. Sellega seoses tekib ettevõtjatel tihti küsimus, milline roll on juhtimises eelarvel, milline prognoosil ning kas eelarvet tuleb tegelikkuse ja muutuva prognoosi järgi muuta.
Ettevõtte eelarve koostatakse tavaliselt enne uue majandusaasta algust. Müük, marginaal, kulud ja tulemus pannakse plaani ning eelarveaasta jooksul võrreldakse tegelikke tulemusi eelarvega. See annab juhile olulise info: kas ettevõte liigub plaanikohaselt.
Mõni kuu hiljem võib aga tekkida teine, juhtimise seisukohalt veel olulisem küsimus.
Kui müük on eelarvest maas, marginaal on muutunud või mõni oluline kulu osutunud planeeritust suuremaks, siis ei piisa enam teadmisest, et olukord erineb eelarvest. Juht peab teadma, kuhu ettevõte nüüd liigub.
Neil on erinev ülesanne. Eelarve näitab, mida ettevõte kavatses saavutada.
Selleks on vaja eelarve kõrvale ajakohastatud hinnangut oodatavale tulemusele. Seda hinnangut nimetatakse sageli prognoosiks (forecast).
Prognoos ei asenda eelarvet ega muuda seda tagantjärele. Eelarve jääb kokkulepitud plaaniks ja võrdlusbaasiks, prognoos aga aitab hinnata, milliseks võib tegelik tulemus praeguse teadmise põhjal kujuneda.
Neil on erinev ülesanne. Eelarve näitab, mida ettevõte kavatses saavutada. Tegeliku tulemuse võrdlus eelarvega näitab, kuidas püsitakse plaanis. Prognoos aga annab parima olemasoleva teadmise põhjal hinnangu sellele, milline tulemus praeguse arengu jätkudes kujuneb.
Eelarve ei pea muutuma koos tegelikkusega
Kui ettevõtte müügieelarve oli 10 miljonit eurot, siis aasta jooksul toimunud muutused, mis ettevõtte 10 miljonist eemale viisid, ei tähenda automaatselt, et eelarve tuleks ümber kirjutada.
Vastupidi. Eelarve üks oluline väärtus ongi selles, et see säilitab kokkulepitud lähtepunkti.
Muutused ei tähenda automaatselt, et eelarve tuleks ümber kirjutada.
Kui pärast nelja kuud on müük plaanitust kümme protsenti väiksem, annab eelarve võrdlusbaasi, mille suhtes seda erinevust hinnata. Kui eelarvet iga kord tegeliku olukorra järgi muuta, kaob vastus küsimusele, milles aasta alguses kokku lepiti ja kui hästi ettevõte seda plaani täidab.
Seotud lood
Eesti majanduse muutlik ja habras väljavaade loob finantsjuhtidele tegevuskeskkonna, mis välistab traditsioonilise 12-kuulise staatilise eelarve planeerimise.
Kas olete tundnud, et traditsiooniline, minevikuandmete lineaarsel edasiprojekteerimisel põhinev eelarvestamine ei suuda enam toetada juhtkonna otsuseid piisavalt? Sellele probleemile pakub fundamentaalset lahendust draiveripõhine planeerimine (DBP), mis seob finantstulemused matemaatiliselt neid mõjutavate operatiivsete tegevustega.
Lords LB Asset Managementi hallatav ja fondiosakuid avalikult pakkuv Baltic Core Property Fund kavandab ärihoonete Artery ning K29 omandamist vastavalt 6- ja 7-protsendilise tootlusega. Fondijuht Marius Žemaitis selgitab, mida see investori jaoks tähendab ja kuidas pannakse paika objektide ostuhind.
Enimloetud
1
Võlakirjade märkimine on lõppenud!
2
3 peamist õppetundi
4
Fondiosakutesse saab investeerida kuni 30. septembrini
5
Viimased uudised
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
3 peamist õppetundi
Hetkel kuum
Kuus viisi AI kasutamiseks koos valmis promptidega ja üks Claude Coworki kasutuslugu
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele