Kliimapoliitika pilkamine on lihtsalt rumal ja selle vastu töötamine pahatahtlik. Vajame konstruktiivset kriitikat, kuid viimased aastad on kulunud vastandumisele ja vaidlemisele, kas kliimapoliitikat on üldse vaja, kirjutab Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok vastukajana Villu Zirnaski arvamusloole.
Praegune keeruline olukord majanduses on seotud koroonakriisi tagajärgedega ja Venemaa sissetungiga Ukrainasse, mitte kliimapoliitikaga, kirjutab Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok.
  • Praegune keeruline olukord majanduses on seotud koroonakriisi tagajärgedega ja Venemaa sissetungiga Ukrainasse, mitte kliimapoliitikaga, kirjutab Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok.
  • Foto: Andres Laanem
Villu Zirnaski artikkel kliimapoliitikast püüab põhjendada kliimapoliitika läbikukkumist sellega, et erinevates EL-i riikides ei aseta inimesed kliimamuutust kahe kõige suurema probleemi hulka. Kui avalik debatt sel teemal on kesine, ostujõud madal ja sõda piiri taga, on mõistetav, et kliimapoliitika pole inimeste jaoks esmane. Kuidas see on seotud aga kliimapoliitika enda vajaduse või sisuga ning veel enam, kuidas selle põhjal paremini töötav kliimapoliitika luua, jääb aga arusaamatuks.

Seotud lood

Arvamused
  • 16.01.25, 15:39
Siin on argument, millega rahustada mõjuisikuid, kes tahvad, et Eesti piiraks C02 ruttu ja palju ilma muid tagajärgi kaalumata
Viimasel ajal tuleb ridamisi uudiseid rohe- ja ESG-fondide sulgemistest või ebaõnnestumistest, mõnede roheettevõtete finantsraskustest, USA-st ka suurte pankade ja fondijuhtide roheinitsiatiividest välja astumisest. Euroopa Komisjon ja Eesti kliimaministeerium ketravad küll edasi juttu süsinikuneutraalsuse saavutamise tähtsusest ja maailma rohetehnoloogiate veduriks saamisest, aga vaadakem tõele otsa – see visioon on auklik, ei lenda enam kõrgelt ja vajaks remonti.
Uudised
  • 23.01.25, 13:29
Brüsselis käib suur sagimine kestlikkusaruandluse megasuure koormuse vähendamise küsimuses
Euroopa Komisjon valmistab ette „omnibuss-ettepanekut“, mis on mõeldud vähendama aruandluskohustusi mitme EL-i direktiivi raames. Nendeks on taksonoomia määrus, ettevõtete kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD) ja ettevõtete kestlikkuse hoolsuskohustuse direktiiv (CS3D).
  • ST
Sisuturundus
  • 18.05.26, 10:12
Rootsis töötav Eesti insener: ainult ühe eriala teadmistest enam ei piisa
Alvian Hints on TalTech majandusteaduskonna ettevõtliku juhtimise MBA õppekava esimese aasta tudeng, kes on sündinud, elanud ja õppinud Tartus, kuid pärast magistrikraadi lõpetamist juba 10 aastat tegutsenud hoopis Rootsis ehitusinsenerina. Igapäevaselt töötab ta rahvusvahelises ettevõttes COWI. “Vabal ajal teen sporti ning kodus ootab mind alati 8-aastane tütar, kes aitab pärast tööpäeva fookuse kiiresti pereelule tagasi tuua,” sõnab ta.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele