6 reeglit, mis hoiavad reisiva kaugtöötaja finantssulide eest kaitstuna
Kes ei oleks vahel ühendanud arvutit mõnda tasuta WiFi-võrku, kohvikumenüü vaatamiseks skaneerinud QR-koodi või laadinud mobiili akut avalikus laadimispunktis? Kõik need pealtnäha süütud tegevused võivad inimesele lõppeda tühjaks tehtud pangakonto või tema tööandjale tekitatud massilise andmelekkega.
„Avalikus ruumis tasub olla ettevaatlik, sest kurjategijad kasutavadära inimese heausksust. Eriti aktiivseks muutuvad avaliku ruumi pettused suve eel kui inimesed liiguvad rohkem ringi ningüritavad sageli sobitada puhkamist kaugtöötamisega,” hoiatab Telia küberturbe lahenduste arhitekt Kristjan Aljas.
Seotud lood
Kui veel 2024. aastal kaotasid Eesti inimesed erinevatele finantspetturite skeemidele 8,8 miljonit eurot, siis möödunud aastal see summa politsei- ja piirivalveameti hinnangul lausa kolmekordistus. Aastaga suutsid kriminaalid Eesti inimestelt kätte saada üle 29 miljoni euro. Sellest ligi 11,5 miljonit eurot läks erinevate pangapettuste arvele.
Eesti Kunstnike Liit (EKL) langes ulatusliku finantspettuse ohvriks, mille käigus kandsid kurjategijad nädala jooksul organisatsiooni SEB ja Swedbanki kontodelt välja hinnanguliselt ligi 700 000 eurot. Lisaks kaotas EKLi pearaamatupidaja, kelle kaudu kurjategijad liidu kontodele ligipääsu said, mitukümmend tuhat eurot isiklikku raha.
Alvian Hints on TalTech majandusteaduskonna ettevõtliku juhtimise MBA õppekava esimese aasta tudeng, kes on sündinud, elanud ja õppinud Tartus, kuid pärast magistrikraadi lõpetamist juba 10 aastat tegutsenud hoopis Rootsis ehitusinsenerina. Igapäevaselt töötab ta rahvusvahelises ettevõttes COWI. “Vabal ajal teen sporti ning kodus ootab mind alati 8-aastane tütar, kes aitab pärast tööpäeva fookuse kiiresti pereelule tagasi tuua,” sõnab ta.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele