Kunstnike Liidu raamatupidaja ära tinistanud kurjategijad rääkisid puhast eesti keelt
Eesti Kunstnike Liit (EKL) langes ulatusliku finantspettuse ohvriks, mille käigus kandsid kurjategijad nädala jooksul organisatsiooni SEB ja Swedbanki kontodelt välja hinnanguliselt ligi 700 000 eurot. Lisaks kaotas EKLi pearaamatupidaja, kelle kaudu kurjategijad liidu kontodele ligipääsu said, mitukümmend tuhat eurot isiklikku raha.
EKL-i presidendi Maarin Ektermanni sõnul võttis temaga reedel, 15. mail kella 13 paiku ühendust SEB pank ning teavitas EKL kontodel toimuvatest kahtlastest tehingutest. Politseini jõudis info kahtlasest tegevusest 15. mail Swedbanki kaudu. Suurpettust selgitaval pressikonverentsil lisas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Rait Pikaro, et tegemist oli mitmeastmelise skeemiga, mis algas juba 7. mail, kui raamatupidajaga võeti ühendust väidetavalt Omniva nimel.
Heauskne töötaja tuvastas end ning seejärel hakkas pettus järjest süvenema. Järgnesid kõned väidetavalt Eesti Panga ja politsei nimel, kus väideti, et organisatsioon on langenud küberrünnaku ohvriks ning raha tuleb "kaitsta".
Politsei kirjelduse järgi manipuleeriti inimene uskuma, et ta osaleb salajases politseioperatsioonis kelmide tabamiseks. Selle käigus anti kurjategijatele PIN-koodid, arvutisse paigaldati kaugjuhtimisprogramm ning ohvrit juhendati tegema ülekandeid.
Skeem kestis umbes nädala ning selle jooksul andis ohver kelmidele üle ka oma pangakaardid.
Pikaro sõnul viivad kurjategijate jäljed viivad Eestist välja, kuid telefonitsi raamatupidajaga ühendust võtnud kelmid rääkisid ladusalt eesti keelt.
Kriminaaluurimise ajaks on EKL-i pearaamatupidaja, kelle konto kaudu väljamaksed toimusid, töökohustuste täitmine peatatud. Pearaamatupidaja ise teeb EKLi kinnitusel igakülgset koostööd juhtunu lahendamiseks.
EKL-i praegune juhatus, mida juhib Maarin Ektermann koos Tüüne-Kristin Vaiklaga, asus ametisse aasta tagasi. Selle ajaga on nende sõnul üle vaadatud suurem osa liidu tegevuspõhimõtetest, ametikohtadest ja süsteemidest. Aprilli lõpus kaasati välisekspert Klaar.me finantsprotsesside kaardistamiseks ja küberturvalisuse parandamiseks.
„Olime muutustega jõudnud kaugele, kuid jäime finantssüsteemide ülevaatusega napilt hiljaks. See on valus õppetund," lausus Ektermann.
EKL-il on olemas on IT tugi, kes on ära teinud turvariskide maandamise baas-tegevused. „Oleme koosolekul rõhutanud ettevaatust ja hoolsust, kuid paistab, et sellest on jäänud väheks. Juhtunu on meile kõigile tõsine meeldetuletus: tänases maailmas on ülioluline tegeleda organisatsiooni küberturvalisusega ning panustada töötajate koolitusse," ütles Ektermann.
Eesti Kunstnike Liit esindab üle 900 professionaalse kujutava kunsti ja rakenduskunsti valdkonna loomeisiku. Organisatsioonis töötab ligi 25 inimest ning praegu saab kunstnikupalka 20 loovisikut.
Liit teatas, et mai palgad makstakse välja nii töötajatele kui ka kunstnikupalga saajatele. Samuti jõuti enne rünnakut välja maksta loometoetused. Ent edasine sõltub kriisikomisjoni otsustest. "Liidul on varasid, mida tuleb realiseerida," ütles Ektermann.
Seotud lood
Kuigi turunduse jaoks on oluline, et ettevõtte ja töötajate info on veebist kõigile kättesaadav, muudab see neid saagiks kurjategijatele, kes kehastudes mõneks kodulehelt või sotsiaalmeediast leitud juhtivtöötajaks - petavad meilide teel igal aastal välja miljoneid eurosid.
Viimasel kuul-paaril on eriliigiliste telefoni- ja õngitsuspettuste seas üha enam nähtavale tõusnud petuskeemid, kus kurjategijad proovivad inimesi õnge püüda harjumuspäraste teenuste – telefon, teleteenus, internet – eest usutavana näivaid võltsarveid saates ning meelitada inimesi paari klikiga petulehtedel oma pangakonto ja PIN-koodide info avaldama.
Finantspettused ei ole enam teema, mis puudutab "kedagi teist" - kõik finantsosakonnad on petturite peamiste sihtmärkide hulgas, sest just siin liiguvad arved, kinnitused ja maksed.
Sel nädalal 19 miljoni euro väärtuses võlakirjade pakkumist alustanud Lords LB Asset Managementi investeerimisettevõtte Tewox äritegevuse aluseks on Leedus ja Poolas tegutsevad kaubandusobjektid. Ettevõtte juht Paulius Nevinskas selgitab, miks peetakse kaubandusparke Euroopa turgudel, eelkõige Poolas, praegu üheks vastupidavaimaks ärikinnisvarasegmendiks ning millele peaksid investorid tähelepanu pöörama.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
3
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
6
Fondiosakutesse saab investeerida kuni 30. septembrini
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele