Palgaarvestus ei ole enam lihtsalt palga arvutamine: viis rahvusvahelise tööjõu riski
Rahvusvaheline tööjõud avab ettevõtetele uusi võimalusi, kuid muudab samal ajal ka palgaarvestuse ja maksukohustuste korraldamise keerukamaks. Millised olukorrad võivad tööandjale kaasa tuua maksu-, tööõigus- ja palgaarvestusriske ning millele tasub rahvusvahelise töökorralduse puhul kindlasti tähelepanu pöörata, selgitab EY Eesti palgaarvestusteenuse juht Kaia Tuvike.
Sageli nähakse palgaarvestust pelgalt administratiivse protsessina. Praktikas on sellest saanud üks olulisemaid vastavusvaldkondi, kus väike eksimus võib kaasa tuua täiendavaid maksukohustusi, hilisemaid parandusi, intresse või vaidlusi ametiasutustega. Eriti keeruliseks muutuvad olukorrad siis, kui töötaja, tööandja, töö tegemise koht ja palga maksmise koht asuvad erinevates riikides.
Allpool vaatleme viit olukorda, mis rahvusvahelise tööjõu puhul kõige sagedamini täiendavaid küsimusi ja riske tekitavad.
Ernst&Young Eesti on Äripäeva raamatupidamise teabevara koostööpartner.
1. Töötaja töötab Eestis, kuid ettevõte eeldab, et maksud tuleb tasuda mujal
Üks levinumaid eksiarvamusi on, et maksustamine sõltub töölepingu sõlminud ettevõtte asukohast või sellest, milliselt pangakontolt palk välja makstakse.
Töö tegemise koht on maksustamise hindamisel oluline lähtekoht, kuid mitte ainus kriteerium. Maksukohustus sõltub muu hulgas töötaja maksuresidentsusest, Eestis viibimise kestusest, tööandja ja võimaliku majandusliku tööandja asukohast ning kohaldatavast maksulepingust. Seetõttu võib Eestis töötamine tuua kaasa Eesti tulumaksu-, deklareerimis- või tööandja registreerimiskohustuse, kuid lõplik hinnang tuleb anda konkreetsete asjaolude põhjal. Sotsiaalkindlustusmaksete riik määratakse seejuures eraldi kohaldatavate sotsiaalkindlustuse koordineerimisreeglite alusel.
Rahvusvahelised grupid avastavad sageli alles hiljem, et töötaja tegelik tööasukoht erineb sellest, mida algselt eeldati. Probleem süveneb veelgi siis, kui töötaja kolib Eestisse ilma personali- või finantstiimi eelneva teadmiseta.
Seetõttu peaks iga organisatsioon regulaarselt üle vaatama, kus nende töötajad reaalselt töötavad ning kas olemasolev maksu- ja palgaarvestuse korraldus vastab tegelikule olukorrale.
Seotud lood
Tehisintellekt muudab organisatsioonide toimimist rohkem kui ükski varasem tehnoloogiline hüpe. Üks valdkond, mille automatiseerimise üle arutatakse, on palgaarvestus. Kuna tegemist on reeglitel ja andmetel põhineva tööga, on palgaarvestus just üks neist valdkondadest, kus automatiseerimise potentsiaal on eriti nähtav. Kas AI suudab palgaarvestaja rolli täielikult üle võtta?
Eesti ettevõtted värbavad üha sagedamini töötajaid välismaalt. Mitteresidentide palkamine loob uusi võimalusi, kuid eeldab head orienteerumist maksu- ja sotsiaalkindlustusküsimustes. Mida peaks tööandja 2026. aastal mitteresidendist töötaja palkamisel silmas pidama, selgitavad EY Eesti raamatupidamisteenuste osakonna manager Kaia Tuvike ja vanemkonsultant Jane Svilberg.
Edukad Eesti ettevõtted laienevad üha sagedamini välisturgudele, millega kaasneb enamasti vajadus värvata töötajaid ka välismaal. Kuidas ehitada mitme riigi palgaarvestuse projekt üles nii, et see oleks juhitav ja töökindel, selgitavad konsultatsiooniettevõtte EY palgaarvestuse eksperdid Inna Wahlberg ja Kaia Tuvike.
Tänapäeva konkurentsitihedal tööturul otsivad ettevõtted üha nutikamaid viise talentide ligimeelitamiseks, motiveerimiseks ja hoidmiseks. Osalus- ja aktsiaoptsioonid on selleks levinud lahendus, sest need seovad töötajate ja juhtide huvid ettevõtte pikaajalise eduga ning võivad õigesti struktureerituna pakkuda ka maksueelist.
Baltic Core Property Fund koondab kohaliku kapitali 400 miljoni eurose kinnisvaraportfelli loomiseks
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele