Käesoleva aasta alguses jõustus kestlikkuse aruandluse direktiiv. Kestlikkuse aruande standardid on aga alles koostamisel, mis tekitab ettevõtetes segadust.

- Vasakult Priit Kappak, Paavo Siimann, Marika Taal ja Merilin Iital.
- Foto: Andras Kralla
Standardeid on palju, kuid kõik standardid ei kohaldu kõigile. „Aruanne peab sisaldama vaid olulist informatsiooni,“ selgitas Marika Taal. "Finantsuudised fookuses" saates räägitakse, mis vahe on kestlikkusel, jätkusuutlikkusel ja ESG tähendustel ning mis on selle kõige eesmärk?
Saatekülalised selgitavad, miks on oluline vaadata numbrite taha, mitte võrrelda lihtsalt ettevõtete CO2 andmeid. „See pole selline tubliduse võistlus, et sa pead kohe iga nõudepunktiga vastavuses olema,“ rääkis Merilin Iital LHVst ning lisas, oluline on hakata mõtlema oma ettevõtte mõjudele. Oluline on teadmine, et kui mõjusid ei hinda, siis ühel hetkel võib see hakata kahjustama äri konkurentsivõimet ning pangalaenu või riiklike toetuste saamist.
Stuudios arutlevad Rahandusministeeriumi rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Marika Taal, LHV Pank jätkusuutlikkuse spetsialist Merilin Iital ja Tallinna Vesi jätkusuutlikkuse juht Priit Kappak. Saadet juhib Paavo Siimann.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kestlikkuse aruanne pole tubliduse võistlus
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Võlakirju saab märkida kuni 21. aprillini.
Lords LB Asset Management’i hallatav investeerimisühing Atsinaujinančios energetikos investicijos (AEI) alustab 2 miljoni euro mahus võlakirjade pakkumist, mille fikseeritud aastaintress on 8,5%. 165 mln euro väärtuses varasid haldav äriühing suurendas aprillis oma töös olevate päikese- ja tuuleparkide mahtu 303 MW-ni ning viib järjekindlalt ellu strateegiat, mis näeb ette kõigi arendusjärgus ja toimivate projektide müüki 2027. aasta lõpuks.