Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Küberturvalisuse tagamine energiasektoris
Tänaseks on alles jäänud vähe neid ettevõtteid, kes pole vähemalt osa enda põhilistest äritoimingutest digitaalsesse maailma üle viinud.
Tänu Interneti olemasolule on digitaalseid sõnumeid võimalik ühest maailma nurgast teise edastada kõigest mõne sekundiga, mis lihtsustab tunduvalt uute ideede levitamist üle maailma ning muudab miljonite inimeste ja ettevõttete igapäeva tegevusi lihtsamaks kui kunagi varem. Ka energiasektori ettevõtted pole siinkohal erand. Turvalisuse teemadel energiasektoris räägib lähemalt KPMG küberturvalisuse nõustaja Igmar Ilves.
Pettused on olnud osa ärimaailmast juba ammu enne koroonakriisi, kuid viimase aasta jooksul on erinevatele petuskeemidele ja petturite tegutsemisele hakatud meedia poolt veelgi rohkem tähelepanu pöörama.
Sageli võib ettevõtte või organisatsiooni juhile tunduda, nagu oleks asutuse küberturvalisusega kõik nii nagu vaja. Paraku tuleb sageli halva üllatusena, et olukorda hinnatakse ekslikult paremaks, kui see tegelikult on.
Turvalisuse mõiste muutub ajas koos tehnoloogia arenguga. Kui minevikus räägiti ettevõtete turvalisuse puhul pigem füüsilise vara kaitsmisest – kaamerad, lukud, valvesüsteemid –, siis täna on enamiku ettevõtete jaoks üheks suurimaks murekohaks digitaalsed ohud ehk küberturvalisus.
Kuni 29. juulini said Balti investorid märkida Leedu ühe suurima kinnisvaraarendaja KAITA Group ettevõtte KAITA LV LIVING SIA emiteeritud võlakirju. Kaheaastased võlakirjad pakuvad 10% aastast intressi ja minimaalne investeerimissumma on 1000 eurot.