• 23.01.23, 10:31

Lihtsustatud loaga finantsteenus tekitab tarbijale näilise turvatunde

Kuigi finantsteenuste turg on küll reguleeritud, jääb investorile ja teenuse tarbijale endiselt kohustus kontrollida teenusepakkuja tausta ja tagatissüsteeme, märkis advokaat Monika Koolmeister.
Monika Koolmeister selgitab, mis on lihtsustatud loaga finantsteenuse riskid.
  • Monika Koolmeister selgitab, mis on lihtsustatud loaga finantsteenuse riskid.
  • Foto: Raul Mee
Finantsteenuste pakkumiseks on vaja luba ehk riik teeb tavainimese eest ära taustakontrolli. Kuna Euroopa Liit reguleerib finantssektori valdkonnad, siis saab teenust lihtsalt pakkuda ka piiriüleselt.

Seotud lood

Uudised
  • 04.01.23, 07:55
Ühistuidealismist ei saanud asja, kas see on HLÜde lõpp?
Rahandusministeerium avaldas aasta lõpus hoiu-laenuühistu (HLÜ) seaduse muutmise eelnõu. Selle jõustamine ministeeriumi soovitud tempos tähendaks, et uusi hoiu-laenuühistuid juba alates tänavuse aasta märtsist asutada ei saa.
Uudised
  • 20.10.22, 12:56
Platvormihaldurid lähevad aruandluskohustuse alla
Valitsus kiitis täna heaks eelnõu, millega platvormihaldurid hakkavad esitama maksu- ja tolliametile (MTA) teavet nende vahendusel tegutsevate müüjate ja teenuspakkujate ning nende teenitud tulu kohta.
Arvamused
  • 22.09.22, 12:39
Finantsombudsmani loomine on hädavajalik
Kontseptsioon finantsombudsmani loomisel on lihtne – enamiku finantsteenuste puhul tekib tarbijal (ka ettevõttel) võimalus erimeelsuse korral finantsteenuse osutajaga pöörduda vaidluse korral finantsombudsmani manu. Umbes samamoodi, nagu töötajatel on õigus pöörduda töövaidluskomisjoni, kirjutab finantsinspektsiooni blogis inspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer.
  • ST
Sisuturundus
  • 06.10.25, 12:29
Krediidikindlustus– Eesti ettevõtja salarelv eksporditurgudele minekuks
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele