40% Eesti suurettevõtetest on elektrihinna fikseerinud. „Õnnestub vältida ka teatud võrgutasusid“
„Uuringu kohaselt on kõigist suurettevõtjatest oma elektrihinna fikseerinud 40% ja veel ligi 5% plaanib seda lähiajal teha. Ühtlasi selgub, et kui elektritarbimine moodustab üle 10% tootmise sisendhinnast, kasvab fikseeritud elektrilepingu valinud ettevõtete osakaal kahe kolmandikuni,“ ütles KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Looritsa sõnul toovad ettevõtjad fikseeritud lepingu sõlmimise peamise ajendina välja hinnastabiilsuse. „Tarbijate jaoks on fikseerimise suurim võit ootamatute hinnahüpete vältimine, nagu nägime 2021. ja 2022. aasta talveperioodil. Samas võimaldab see taastuvenergia arendajatel investeerida raha uute võimsuste väljaehitamiseks,“ märkis ta.
Uuringu kohaselt ei vali ettevõtted fikseeritud elektripaketti tingimata kogu tarbimismahu ulatuses. „Näiteks võib 50% oma elektritarbimisest katta fikseeritud lepinguga, ülejäänud osas tuginetakse börsile, sh saades kasu ajutiselt madalamatest hindadest.“ Samas on fikseerimise kasuks otsustanud ettevõtetest lõviosa – 60% – sõlminud lepingud kogu tarbimise ulatuses. Taaskord on täismahus fikseeritud elektri kasuks otsustanud ettevõtjad, kelle elektrikulu on proportsionaalselt kõrgem.
„Need tootjad, kes on sõlminud pikaajalised lepingud, ei ole seda teinud lootuses, et elektrihinnad jäävad madalaks. Nende eesmärk on vältida pikaajalisi riske ning arvestada võimalusega, et elektri hind võib järgmisel aastal olla hoopis kõrgem,“ sõnas Loorits.
Uuringu kohaselt on ligi pooled fikseeritud paketi valinud ettevõtetest teinud lepingu üheks aastaks. Samas on valitakse ka oluliselt pikemaid lepinguid – pisut enam kui kümnendik ettevõtetest on sõlminud elektrimüüjaga lepingu kuni kümneks aastaks.
Seotud lood
Eestis laenulepingutes laialt kasutatavad euribori baasintressid on languses olnud alates 2023. aasta sügisest. Rahaturud ootavad, et tänaseks umbes 2% tasemele jõudnud intressimäärad langevad lähikuudel veelgi, aga aastases perspektiivis ennustatakse nende uuesti kasvule pöördumist. Kas see tähendab, et tuleks hakata mõtlema intresside fikseerimisele?
Enefit tõi turule energiateenuse, mis annab 300 kW ja enama suurusega päikeseparkidele ligipääsu reguleerimisturule ning piirab negatiivsete börsihindade korral päikesepargi elektritoodangut. Eestis on Enefiti hinnangul paar tuhat päikeseparki, mis võivad teenusest kasu saada.
KC Energy avas Harjumaal, Pihlaka külas Kehra külje all pea 53-megavatise päikesepargi. Pihlaka päikesepargi investeering ulatus 35 miljoni euroni, millest 22 miljonit kaeti Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) laenuga.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Valmisolek maksta rohkem makse on järsult langenud
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele