Euroopa Komisjon koostas valge raamatu, milles käsitletakse välisriigi subsiidiumide moonutavat mõju ühtsel turul, ja ootab nende tõrjumiseks pakutavate lahenduste kohta sidusrühmadelt tagasisidet 23. septembrini.
„Moonutuste vältimiseks on liikmesriikide toetuste suhtes alati kohaldatud ELi riigiabi eeskirju. Subsiidiumidel, mida ELi mittekuuluvate riikide valitsused annavad ettevõtetele ELis, näib olevat üha suurem negatiivne mõju ühtsel turul, samas jäävad need ELi riigiabieeskirjade kohaldamisalast välja,“ selgitab komisjon vajadust uute reeglite järele „Üha arvukamad on juhtumid, kus tundub, et välisriigi subsiidiumid on hõlbustanud ELi ettevõtete omandamist või moonutanud subsiidiume saanute investeerimisotsuseid, turutehinguid või hinnakujundust või moonutanud osalemist riigihangetes, kahjustades ettevõtteid, keda ei subsideerita.“
Seotud lood
Pärast 2009. aasta finantskriisi hakkasis keskpangad ja järelvalveasutused pankasid regulaarselt stressitestima. Whartoni ärikooli rahvusvahelise panganduse professor Richard J. Herring räägib intervjuus väljaandele Knowledge@Wharton, kui palju on sellest kasu ja kuidas teha stressitestid tõhusaks kriisiennetusvahendiks. Herring kirjutas möödunud aastal koos nõustamisfirma Oliver Wyman partneri Til Schuermanniga analüüsi „Stressitestimise eesmärgid ja probleemid“.
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.