Praegusel riigieelarvel on tegevuspõhisusega vähe pistmist. Rakendada tuleb ART põhimõte
Eesti riigieelarvega tehti ühel hetkel „revolutsioon“ ning eelarve kulupoolt hakati mingil põhjusel nimetama tegevuspõhiseks. Miks küll – tegevuspõhisusega pole sellel suurt midagi pistmist! Segaduse aste on aga tublisti suurenenud.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
Tegevuspõhise eelarve alus peaks olema ART ( Aeg, Ressurss, Tegu) põhimõttel toimuv ressursside ja tegevuste kirjeldamine.
ART-põhimõtte kasutusele võtmiseks tuleb teha eeltööd. Tuleb muuta seadusi, kuid lisaks tuleb ette valmistada arvestuskeskkond. Tuleb luua riigile kuuluvate ressursside indekseeritud infosüsteem ja täita see ausalt kõigi riigile kuuluvate ressurssidega. Seda tuleks teha ministeeriumide ja riigiasutuste kaupa. Samuti tuleb luua tegevuste indekseeritud register. Mõlemat saab vajadusel täiendada. Riigi ressursside register saadakse alamorganisatsioonide registrite summeerimise tulemusena.
Riigi ressursside indekseeritud infosüsteem pole iseenesest midagi keerulist. Loomulikult kuulub sinna ka riigieelarvega eraldatav rahaline ressurss (mida menetleb Riigikogu), kuid lisaks rahale on riigi käsutuses palju muid ressursse – näiteks kinnisvara, seadmed ja muidugi inimesed. Kõiki neid tuleb arvestada tegevuspõhise eelarve menetlemisel ning riigijuhtimisel. Kogu arvestus toimub eurodes (töötajate arvestus samuti eurodes ), vastavalt vaadeldavale ajaperioodile (üldjuhul aasta). Indekseeritus peab tagama ressursside harmoniseerimise ehk ühe moodi kirjeldamise, mis võimaldab ressursse kirjeldada üleriigiliselt.
Et ART-põhimõtetele tuginev süsteem toimiks, peavad ka erinevate ministeeriumide tegevused olema harmoniseeritud (ehk valitavad registrist) ja seega võrreldavad. Selline registripõhine tegevuste kirjeldamine aitaks kogu riigi toimimist optimeerida ja vähendada dubleerimist.
Kuidas ART toimiks?
Seotud lood
Kuluarvestussüsteemide juurutamise konsultant Rein Parelo hinnangul ei lisa vastses seaduseelnõus riigieelarve arusaadavuse parandamiseks pakutud täiendused eelarvele selgust. Parelo küsis avaliku teabe nõudega ministeeriumitelt nende tegevuspõhised kulumudelid ning esitas pärast nendesse süvenemist oma ettepanekud riigieelarve selguse suurendamiseks.
„2026. aasta riigieelarves on omavahel paremini tasakaalus strateegilise vaatega tegevuspõhine eelarve ja majanduslik sisu. See lähenemine aitab paremini mõista, milleks raha kulub ja mis tüüpi kuludega on tegemist,“ lubab rahandusministeeriumi eelarvearenduste osakonna juhataja Eneken Lipp, kommenteerides ministeeriumi blogis riigieelarve seaduse muutmise eelnõu.
Oma ala professionaalide koostöös loodud eelarverakendus VeeRa on kasvanud Eesti avaliku sektori eelarveprotsesside digipöörde sümboliks ning võidab järjest enam kasutajaid ka teistes sektorites. Kui varem sõltus eelarve koostamine lõpututest Exceli tabelitest ja käsitsi andmesisestusest, siis nüüd pakub VeeRa pilvepõhist lahendust, mis on ühtaegu mugav kulujuhtidele ja ülevaatlik finantsjuhtidele.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Valmisolek maksta rohkem makse on järsult langenud
Hetkel kuum
- ST
Kvartaalse väljamaksega võlakirju saab märkida 11. novembrini
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele