Eesti fintech´i tuleviku määrab FiDA. Kui me ei räägi nüüd ja valjult, räägivad teised meie eest
Euroopa finantskeskkonda kujundavad praegu kolm regulatiivset telge: vastupidavus (DORA), turureeglite selgus (MiCA, AMLA) ning andmevõimekus (FiDA ja tehisaru initsiatiivid).
Lihtsustatult loob esimene telg raamistiku tõrkekindlate süsteemide toimimiseks, teine määratleb finantstegevuse piirid ning kolmas avab ukse innovatsioonile. Just kolmandast teljest on Eestis räägitud kahetsusväärselt vähe, sest enam kui kuu aega valitses hirm, et FiDA tõmmatakse täielikult laualt maha.
FiDA (Financial Data Access) on Euroopa Liidu uus avatud finantsraamistik, mille eesmärk on anda inimestele ja ettevõtetele tegelik kontroll oma finantsandmete üle ning võimaldada nende turvaline, nõusolekul põhinev jagamine üle finantssektori. See tähendab laiendust maksekontodelt (PSD2 / open banking) investeeringutele, kindlustusele, laenudele, pensionidele ja teistele valdkondadele.
FiDA ( Financial Data Access) on Euroopa Liidu uus avatud finantsraamistik, mille eesmärk on anda inimestele ja ettevõtetele tegelik kontroll oma finantsandmete üle.
FiDA ei ole siiski andmete “Rootsi laud”. Jagatakse standardiseeritud andmekogumeid ühtsete liideste ja selge reeglistikuga, mis lubab andmeid kasutada üksnes kliendi loal ja konkreetse eesmärgi saavutamiseks.
Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu järgi võib FiDA potentsiaalne kasu Euroopa majandusele ulatuda 4,6–12,4 miljardi euroni aastas (sh finantsandmete majanduse otsene mõju 0,66–2,0 miljardit eurot), samas kui ühekordsed kulud võivad küündida 2,2–2,4 miljardi ja iga-aastased kulud 147–465 miljoni euroni. Teisisõnu, tegemist on kaaluka investeeringuga õigetel eesmärkidel.
Ometi on FiDA ümber pikalt keerelnud kärpekäärid. Komisjoni kevadsuvine non-paper visandas kitsendatud skoobi, mille taustal on laiem Euroopa Liidu kursikorrektsioon: komisjon lubab halduskoormust vähendada 25% võrra ning on toonud lauale rea algatusi, mis muudavad mitmeid akte korraga “õhemaks”.
See ongi FiDA suurim risk – kui kärped tehakse terviku arvelt, võib tulemuseks olla hulk pisialgatusi ja rahvuslikke erandeid, mis loovad mosaiigi, mitte ühtset turgu. Kui bürokraatia vähendamise tuhinas lendab aknast ka ambitsioon, jääb Euroopa innovatsioonikõverast veel sammukese maha.
Seotud lood
Finantssektori esindusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimeheks valiti Kaarel Ots. Senine juhatuse esimees Kaido Saar, kes pidas seda rolli ligi viis aastat, jätkab juhatuse liikmena.
Oma ala professionaalide koostöös loodud eelarverakendus VeeRa on kasvanud Eesti avaliku sektori eelarveprotsesside digipöörde sümboliks ning võidab järjest enam kasutajaid ka teistes sektorites. Kui varem sõltus eelarve koostamine lõpututest Exceli tabelitest ja käsitsi andmesisestusest, siis nüüd pakub VeeRa pilvepõhist lahendust, mis on ühtaegu mugav kulujuhtidele ja ülevaatlik finantsjuhtidele.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Valmisolek maksta rohkem makse on järsult langenud
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Finantsuudised esilehele