Maaelu Teadmuskeskuse finants- ja strateegiaosakonna juhil Heli Eerikul on töökogemust kolmes suures organisatsioonis: 13 ja 19 aastat raamatupidajana ning praeguses töökohas jookseb neljas aasta. Eerik soovitab püsida ühes töökohas enam kui kaks-kolm aastat selleks, et näha puude taga metsa ja kasutada oma teadmisi-kogemusi: ka samas töökohas saab võtta uusi ülesandeid ja projekte, et rutiini ei tekiks.

- Maaelu Teadmuskeskuse finants- ja strateegiaosakonna juhataja Heli Eerikul on ka tase 7 juhtivraamatupidaja kutse
- Foto: Meeli Küttim
“Enne töökohavahetust oli meil üle 1000 töötajaga asutuses umbes kümneliikmeline raamatupidajate tiim, enamik neist olid minu kunagised praktikandid. Kui oli teada, et keegi on töölt ära minemas, oli mul juba praktikantide seas terve nimekiri, keda endale tööle valida,“ meenutab Eerik
ajakirjas RP Praktik ilmunud loos.
„Ehkki tundsin end selles ettevõttes väga hoitult, tundsin 50aastaseks saades, et olen valmis uuteks väljakutseteks. Otsustasin kandideerida finantsjuhi kohale Maaelu Teadmuskeskusesse, mis oli siis Põllumajandusuuringute Keskus. Mind köitis see, et tegu oli riigiasutusega ehk täiesti uue valdkonnaga minu jaoks, sest olin varem ainult eraettevõtluses töötanud“.
Uue ametikohaga kaasnes väljakutsena avalik esinemine: infotundides tulemustest ja seisudest ülevaadete andmine ning ettepanekute tegemine. “See oli minu jaoks kõige suurem proovikivi, kuid aja jooksul olen julgemaks muutunud. Mida rohkem esineda, seda lihtsamaks see muutub. Kõige kiirem areng toimubki mugavustsoonist välja astudes.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kinnisvaraarendaja Invego finantsjuht Tõnis Teinemaa defineerib end esmalt kinnisvarainvestorina ja alles seejärel finantsjuhina. Just see vaade – investori mõtlemine finantsjuhi tööriistakastis – kujundab tema igapäevatööd ettevõttes, mis haldab Eestis, Lätis ja Portugalis.
Konsultatsiooniettevõttes Energex, kus töötavad kõrvuti insenerid, juristid ja finantsistid, jaotub vastutus paindlikult ning rollid muutuvad vastavalt projektile. Ettevõtte finantsjuht Maarja Metstak ütleb, et koos ettevõtte kasvuga on finantsjuhtimine hakanud siiski nõudma detailsemat planeerimist ja selgemaid protsesse.
Hansa Grupi finantsjuht Priit Sassian ütleb, et tugev rahajuhtimine algab meeskonna võimestamisest ja lõpeb nutika automatiseerimisega. Tema ülesanne on tagada, et raha, inimesed ja tehnoloogia toetaksid ühiselt kasvu, mitte ei seaks sellele piire.
Oma ala professionaalide koostöös loodud eelarverakendus VeeRa on kasvanud Eesti avaliku sektori eelarveprotsesside digipöörde sümboliks ning võidab järjest enam kasutajaid ka teistes sektorites. Kui varem sõltus eelarve koostamine lõpututest Exceli tabelitest ja käsitsi andmesisestusest, siis nüüd pakub VeeRa pilvepõhist lahendust, mis on ühtaegu mugav kulujuhtidele ja ülevaatlik finantsjuhtidele.