Eesti Pank laseb igal aastal ringlusesse keskmiselt 50 tonni 1- ja 2sendiseid euromünte, kuid taasringlusesse jõuab neid palju vähem. Kaasnevate tootmiskulude ja keskkonnamõju tõttu pole väikeste müntide tootmisega jätkamine otstarbekas ning riik otsib võimalusi nendest loobumiseks.

- Riik tahab vabaneda 1- ja 2sendistest.
- Foto: Liis Treimann
Inimesed saavad 1- ja 2sendiseid valdavalt poest vahetusrahana, kuid kasutavad neid ise ostmisel väga vähe – mündid on rahakotis tülikad, kipuvad kaotsi minema ja nende ostujõud on väike. 1- ja 2sendiste tootmis- ja käitlemiskulud ning keskkonnamõju on aga nende väärtusega võrreldes ebaproportsionaalselt suured.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!