• 15.07.25, 01:38

Statistikaamet täpsustab elektrihinnaindeksi arvutamist, sest sai paremad andmed

Statistikaamet analüüsib elektrihinnaindeksi senise arvutuskäigu kitsaskohti ja töötab välja uut metoodikat. Uus elektrihinnaindeksi arvutamise metoodika põhineb detailsematel andmetel, mis said ametile kättesaadavaks 2024. aasta lõpus.
Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski.
  • Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski.
  • Foto: Raul Mee
„Kui tekivad uued ja paremad andmeallikad ja andmete kogumisviisid, siis tuleb need ka kasutusele võtta. Uued andmeallikad, nagu fikseeritud elektripakettide kehtivate lepingute hinnad, tõid meile täpsema teadmise, mille põhjal saame oma metoodikaid täiendada,“ ütles statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski.

Seotud lood

Uudised
  • 01.07.25, 12:44
Ökonomist: 25%st inflatsiooni meil tegelikult ei olnud, sest elektrihinna statistika oli vale
Lisatud statistikaameti kommentaar
„Elektrihinna ülehindamine võimendas märkimisväärselt 2022. aasta inflatsiooni. Hinnatõus oli tookord siiski väga kiire, kuid ühegi kuu arvestuses see modelleeritud andmete põhjal 25%ni siiski ei jõudnud,“ kirjutab Eesti Panga ökonomist keskpanga blogis.
Saated
  • 25.06.25, 12:00
FINANTSUUDISED FOOKUSES | Statistikaamet paljastab, et üle poole nõudmistest tuleb Euroliidust
Saate “Finantsuudised Fookuses” külalised on Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja Kaire Raasik ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Nad keskenduvad Statistikaameti rollile ning mõjule Eesti majandus- ja ettevõtluskeskkonnas.
  • ST
Sisuturundus
  • 06.10.25, 12:29
Krediidikindlustus– Eesti ettevõtja salarelv eksporditurgudele minekuks
Aktsiaseltsi KredEx Krediidikindlustus juhatuse liige Katrin Savi ütleb, et rahvusvahelises äris on ostu-müügiprotsessis lisaks toote või teenuse kvaliteedile olulised ka muud tingimused, näiteks pikk maksetähtaeg aga ka müüja poolt pakutavad finantseerimislahendused. „Suuremate tehingute puhul on oluline pikk maksetähtaeg koos paindliku maksegraafikuga, mida välispartner ootab. Kui ostja soovib tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured, sest maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ lausus ta Äripäeva Raadios kõlanud saates.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Finantsuudised esilehele